Kuidas saab luua teste vastavalt ekvivalentsusklasside meetodile?

Klaside võrdlusmeetod jagab sisendandmed gruppideks (klassideks), kus süsteemi käitumist peetakse ühesuguseks. Testid luuakse iga klassi jaoks, mis esindab tüüpilist väärtust või piirmääratingimust sellest klassist.

Testide loomise sammud:

1. Sisendandmete identifitseerimine: Määrake kõik sisendparameetrid või tingimused testitava funktsionaalsuse jaoks.
2. Võrdlusklasside jagamine: Jagage iga sisendparameetri võimalikud väärtuste vahemikud gruppideks (klassideks), et süsteem töötleks kõiki väärtusi samamoodi. Määratakse kehtivad ja kehtetud klassid.
3. Esindusväärtuste valimine: Iga identifitseeritud võrdlusklassi jaoks valige üks või mitu testväärtust. Tavaliselt valitakse tüüpiline väärtus klassist ja piirmäärad, kui kasutatakse piiranalüüsi.
4. Testjuhtumite loomine: Koostage testjuhtumid, kombineerides valitud esindusväärtused erinevatest võrdlusklassidest kõigi sisendparameetrite jaoks.

Näide "Vanus" välja jaoks (täisarv 1 kuni 120):

• Kehtivad klassid:
  • [1, 120] (näiteks 30)
• Kehtetud klassid:
  • (<1) (näiteks 0 või -5)
  • (>120) (näiteks 121 või 200)
  • Mittearvväärtused (näiteks "abc" või "")

Võrdlusklasside põhjal testjuhtumid:

• Sisend "30" (kehtiv)
• Sisend "0" (kehtetu)
• Sisend "121" (kehtetu)
• Sisend "abc" (kehtetu)

See meetod vähendab testide arvu, kaotamata olulist katvust, kuna eeldatakse, et ühe väärtuse testimine võrdlusklassis on piisav kõigi selle klassi väärtuste jaoks. Sageli kasutatakse koos piiranalüüsiga tõhususe suurendamiseks.