Milliseid põhimõtteid kasutaksite moodulite jaotamiseks klassidest kõrgemal tasemel?

Kõrgema taseme modulite jaotamise põhimõtted võiksid olla järgmised:

• Kogukonna ja sidususe (Cohesion & Coupling) põhimõtted. Modulid peaksid olema võimalikult iseseisvad (kõrge sidusus modulisis) ja neil peaks olema minimaalne sõltuvus üksteisest (madal sidusus vahel). See hõlbustab koodi testimist, mõistmist ja muutmist.
• Funktsionaalse valdkonna järgi. Modulid grupeeritakse äriloogika või konkreetse vastutusalaga (näiteks kasutajate haldus, maksete töötlemine, teavituste saatmine).
• Arhitektuuriliste kihtide järgi. Mitmekihilises arhitektuuris (näiteks Presentation, Business Logic, Data Access) võib iga kiht olla eraldi moodul või moodulite grupp.
• Ühe vastutuse põhimõtte (Single Responsibility Principle - SRP) rakendamine modulite puhul. Modulil peaks olema üks põhjus muutmiseks. See on SRP laiemal skaalal.
• Väikseimate privileegide põhimõte (Principle of Least Privilege). Modulid peaksid pääsema ligi ainult neile andmetele ja funktsioonidele, mis neile tõesti vajalikud.
• Tulevaste muudatuste arvesse võtmine. Arhitektuur peaks olema piisavalt paindlik, et arvestada võimaliku arengu ja muutustega. Modulid peaksid olema võimalikult sõltumatud, et hõlbustada uute funktsioonide lisamist või olemasolevate muutmist.
• Kasutatavate raamistikud ja mustrid. Modulistruktuur võib sageli olla määratletud või toetatud valitud raamistikuga (näiteks MVC, kus iga V, M, C võib olla eraldi moodul või moodulite grupp, sõltuvalt mahust) või arhitektuurilise mustriga (näiteks DDD - Domain-Driven Design, agregaatide jaotamine).

Need põhimõtted aitavad luua hallatavat, skaleeritavat ja hooldatavat rakendusarhitektuuri.