Mis on proportsionaalsete riskide eeldus ja kuidas seda kontrollida?

Proportsionaalsete riskide eeldus — see on Coxi mudelis (Cox proportional hazards model) elulemuse analüüsi põhieeldus. See väidab, et kahe rühma riskisuhe (hazard ratio) jääb ajas konstantseks, st. kovariaatide mõju ei muutu ajaga.

Selle eelduse kontrollimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid:

• Graafiline meetod: erinevate rühmade jaoks kumulatiivse riski logaritmi (log(-log(elulemuse))) diagrammide koostamine. Kui jooned on ligikaudu paralleelsed, on eeldus täidetud.
• Järelejäänud põhised testid: näiteks Shentoni test või Schoenfeldi järelejäänud põhine test. Schoenfeldi järelejäänud võimaldavad kontrollida, kas kovariaatide mõju sõltub ajast.
• Aja interaktsioonide lisamine: mudelisse saab lisada kovariaatide ja aja funktsiooni vahelise interaktsiooni ning kontrollida nende olulisust.

Näide Schoenfeldi järelejäänud kasutamisest R-is:

library(survival)
fit <- coxph(Surv(time, status) ~ age + sex, data = lung)
cox.zph(fit)  # riskide proportsionaalsuse test

Kui väljundi p-väärtused on olulised, on eeldus rikutud.