Kas võib atrous (laiendatud) konvolutsioon kunagi mitte kasutada ühtegi pikslit algses pildis?

Atrous (dilated) konvolutsioon laiendab filtri tajuvõimet, hüpates pikslite vahel konvolutsiooni tuuma elementide vahel. Kuid, kui vaatleme ühte kihti fikseeritud sisendmõõdu ja konvolutsiooni parameetritega, siis teoreetiliselt võib iga sisendpiltide piksel olla kasutatav, kuid mitte tingimata — see sõltub sisendi suurusest, sammust (stride), tuuma suurusest ja dilatatsiooni koefitsientidest.

Kui dilatatsiooni koefitsient on liiga suur ja sisendi suurus väike, võivad mõned pikslid jääda konvolutsiooni tuuma katmata ükskõik millises asendis, st neid ei kasutata arvutustes. See on eriti märgatav suurte dilatatsioonide ja väikeste sisendpiltide puhul.

Üldiselt võib atrous konvolutsioon mitte kasutada mõningaid algse pildi pikslitest, kui konvolutsiooni parameetrid ja sisendi suurus on sellised, et need pikslid ei lange tuuma alla üheski nihkes.

Näide: 1D signaal pikkusega 10, tuum suurusega 3 ja dilatatsioon 4, vaadata tuum asub positsioonidel [i, i+4, i+8]. Kui i=0, siis need positsioonid on 0,4,8; kui i=1, siis 1,5,9; ja kui i=2, siis 2,6,10 (mis ületavad piirid). Indeksiga 3 olev piksel ei kasutata üheski positsioonis.