Miks võib objektorienteeritud programmeerimises pärimine olla puudus või põhjustada ebamugavusi?

Pärimine võib põhjustada ebamugavusi järgmiste põhjuste tõttu:

• Tihe seotud (Tight Coupling): Päriliku klassi on tihedalt seotud oma superklassiga. Muudatused superklassis, isegi väikesed, võivad mõjutada paljusid alamklasse ning nõuda nende muutmist või põhjustada vigu. See raskendab süsteemi hooldust ja arengut.
• "Ruutu" probleem (Diamond Problem): Tekib mitme päriluse korral (mida Java keel keelab klassidele, kuid teistes keeltes on võimalik). Kui D klass pärib B ja C-lt, ning B ja C pärivad A-lt, siis A liikmetele juurdepääsul D kaudu tekib ebamäärasus, kuna pole selge, millist teed (B või C) kasutada.
• LSP (Liskovi asenduspõhimõtte) rikkumine: Päriliku klassi ei saa alati täielikult asendada vanemklassiga ilma programmi korrektsust muutmata. See võib põhjustada ootamatut käitumist ja vigu.
• Haavatav alusklass (Fragile Base Class Problem): Väikesed muudatused alusklassis võivad põhjustada ootamatut käitumist pärilikes klassides, mis sõltuvad alusklassi üksikasjadest, isegi kui need üksikasjad ei kuulu avatud lepingusse.
• Piiratud paindlikkus: Klass saab laiendada ainult ühte teist klassi (ühekordne pärimine). See piirab mitme allikast käitumise saamise võimalust. Liidesed osaliselt lahendavad seda probleemi, kuid ei asenda täielikult päriluse funktsionaalsust.
• Arusaamise keerukus: Sügavad päriluse hierarhiad võivad muuta koodi raskesti loetavaks ja keeruliseks mõista. Lõpliku meetodi käitumise määramiseks tuleb jälgida selle teostust kogu hierarhia vältel.

Tihti eelistatakse koostist pärimisele, kuna see tagab suurema paindlikkuse ja vähendab klasside vahelisi seoseid.