Kuidas määrata, milliste väljadega tabelid ühendada?

Tabelite ühendusväljade määratlemine võib toimuda mitmel viisil:

1. Esimese ja välise võtme (Primary Key / Foreign Key) otsimine:

   • Esmane võti (PK) unikaalselt identifitseerib iga kirje tabelis.
   • Välisvõti (FK) ühes tabelis viitab teise tabeli esmasele võtmele, luues nende vahel ühenduse.
   • Ühendus toimub sageli just PK-FK paari kaudu.

2. Väljade nimede analüüs:

   • Sageli seotud väljad omavad sarnaseid või identseid nimesid (näiteks CustomerID tabelites Customers ja Orders).
   • See ei taga ühenduvust, kuid on tugev näitaja.

3. Andmebaasi skeemi uurimine:

   • Entiteet-ühendusdiagrammid (ER-diagrammid) näitavad visuaalselt tabelid ja nende vahelised ühendused, kaasa arvatud ühendatavad väljad.
   • Andmebaasi kataloogid sisaldavad metaandmeid tabelite, veergude ja piirangute kohta (sh PK ja FK).

   -- Näide välisvõtmete otsimiseks PostgreSQL-is
   SELECT
       conrelid::regclass AS table_name,
       conname AS constraint_name,
       pg_get_constraintdef(oid) AS constraint_definition
   FROM pg_constraint
   WHERE contype = 'f';
   

4. Testandmete analüüs:

   • Kui skeem pole täpne, võib analüüsida tabelite sisu. Väljad, mille väärtused kattuvad mõlemas tabelis, võivad viidata võimalikule ühendusele, kuid see on vähem usaldusväärne meetod.

5. Dokumentatsiooni uurimine:

   • Andmebaasi või rakenduse dokumentatsioon (kui see on saadaval) peaks kirjeldama andmestruktuuri ja ühendusi tabelite vahel.

6. Arendajatega või andmebaasi administraatoritega konsulteerimine:

   • Kõige usaldusväärsem viis on otsekontakt nende inimestega, kes on andmebaasi projekteerinud või hooldavad.