Kust tuleb build?

Tarkvaraarendus (build) toimub protsessina, mille käigus kompileeritakse, linkitakse ja pakitakse projekti lähtekood koos vajalike ressurssidega (raamatukogud, konfiguratsioonifailid, pildid jne) ühte täidetavat või levitatavat paketti.

Käsitsi ehitamisel teeb arendaja need sammud käsitsi või skriptide abil oma kohaliku arvuti peal. Automatiseeritud ehitamisel kasutatakse pideva integreerimise (CI) süsteeme nagu Jenkins, GitLab CI, GitHub Actions, TeamCity ja teised.

Automatiseeritud ehituse protsess näeb välja umbes selline:

1. Trigger: Repositooriumis tehtud muudatus (näiteks commit kindlasse harusse) või ajastatud ehitus käivitab ehitusliini.
2. Koodi hankimine: CI-süsteem toob välja kõige uuema lähtekoodi versiooni versioonikontrollisüsteemist (Git, SVN jne).
3. Ehitamine: Käivitatakse projekti konfiguratsiooni järgi ehituskomandod (näiteks mvn clean package, npm build, dotnet publish). See etapp hõlmab lähtekoodi kompileerimist, üksustestide tegemist ja ehitusartefaktide loomist.
4. Testimine: Võivad olla käivitatud erinevad automatiseeritud testid (integreerimis-, e2e jne.).
5. Pakendamine: Ehitustooted pakitakse sobivasse vormingusse (WAR/JAR Java jaoks, Docker image, NPM pakett, msi jne).
6. Avaldamine: Valmis artefakt (ehitus) avaldatakse artefaktide hoidlas (Nexus, Artifactory, Docker Registry), kust selle saab võtta kasutamiseks või edasiseks testimiseks.

Seega, ehitus pärineb automatiseeritud või käsitsi lähtekoodi kompileerimise, linkimise ja pakendamise protsessist, mida kõige sagedamini teostab CI-süsteem pärast muudatusi repositooriumis.