Kui teil on 10 välja ja 100 juhtumit, kui palju juhtumeid jääb paaris testimisel?

Paari testimine (pairwise testing) testju juhtude arv ei sõltu otseselt kõigi võimalike kombinatsioonide koguarvust, vaid püüab katta kõik võimalikud paaride väärtuste kombinatsioonid erinevatest väljadest.

10 välja puhul, kus iga väli võib võtta väärtusi, on paari testimise juhtude arv oluliselt väiksem kui 100 ning veelgi vähem kui 100 000 000 000 (kui eeldada, et iga väli omab vähemalt kahte väärtust).

Täpset testjuhtude arvu mõjutavad:

• iga välja väärtuste arv, mida see võib võtta.
• kasutatav paari kombinatsioonide generatsiooni algoritm (näiteks IPO, IPOG).
• saavutatav katvustase (näiteks, katvus kõigile paaridele, osaline katvus).

Üldjuhul, kui on n välja ja igal väljal m väärtust, on paari testimise juhtude arv tavaliselt O(m * log n) või O(m^2 * log n), mis on märkimisväärselt väiksem kui täielik faktorüümtestimine.

Kui on 10 välja ja 100 olemasolevat juhtumit, ning soovitakse rakendada paari testimist, siis eriti paari testimiseks genereeritud juhtude arv on tõenäoliselt väiksem kui 100. Mõned olemasolevad 100 juhtumit võivad olla kaetud genereeritud komplektiga, kuid paari testimise komplekt ise genereeritakse sõltumatult.

Ei ole võimalik lihtsalt "jätta" olemasolevaid 100 juhtumit. Tuleb genereerida uus juhtude komplekt, mis on optimeeritud paari katvuse jaoks. See uus komplekt on oluliselt väiksem kui 1024 (kui iga väli on boolean) ning veelgi väiksem kui 100. Ligikaudu võib juhtude arv olla vahemikus 10 kuni 30-50, sõltuvalt väärtuste arvust ja kasutatavast tööriistast/algoritmist.